Классика - скачать книги или читать онлайн. Страница 759

Выдающийся художник Ю. Д. Коровин утверждал, что ребёнок инстинктивно тянется к цветному. Его прекрасные иллюстрации к детским книгам подтверждают это.

Действие «Коломбы» происходит в парижском театре. Эта пьеса о том, как жизнь – красивая или тяжелая, неважно – меняет человека через его отношение к себе и к окружающей его действительности. В театр волею судьбы попадает простая цветочница Коломба – отважная красавица, которую оставил муж, и теперь она вынуждена исхитряться, чтобы прокормить себя и своих детей. Благодаря смекалке у нее получается строить успешную карьеру в театре.

«Пятая Салли», написанная за два года до знаменитой «Таинственной истории Билли Миллигана», рассказывает историю Салли Портер – официантки из нью-йоркского ресторана. На первый взгляд это обычная, ничем не примечательная женщина.

Нові захопливі пригоди Шерлока Голмса і доктора Ватсона! Родинні легенди, жага багатства, таємниці, які треба обов’язково зберегти… Знаменитий сищик розкриває неймовірно заплутані справи і відважно вступає у двобій з найжахливішим злодієм свого часу.

Minevikust kõneldes kipume tihtipeale unustama, et see on olevikust väga erinev, kusjuures ajalooline mälu osutub mõnikord uskumatult ebatäpseks. Euroopa minevikust mõeldes meenuvad enamasti just tänapäevalgi eksisteerivate riikide ajalood: Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Venemaa jne. Tegelik ajalugu on aga tunduvalt keerulisem ja paljusid riike mäletavad tänapäeval väga vähesed. Selle raamatu vahendusel tutvume aegade hämaruses suuri tegusid teinud riikide ja nende valitsejatega (näiteks väga vähe tuntud Alt Clud ehk Kaljukuningriik praeguses Suurbritannias või arvukad Burgundia kuningriigid ja hertsogkonnad). Samuti on kõne all ka veel suhteliselt hiljuti silma paistnud riigid nagu Etruuria või ainult ühe päeva iseseisvust nautida saanud riik Taga-Karpaatias. Erilist tähelepanu Eesti lugejale peaks pakkuma Nõukogude Liidu maakaardilt kadumise lugu, mida ühtlasi võib pidada ka Eesti taasiseseisvumise looks, sest Davies tutvustab lugejale nii laulvat revolutsiooni, Balti ketti, iseseisvuse väljakuulutamist kui ka pronkssõduri saagat ja sellele järgnenud küberrünnakut. Professor Norman Davies (snd 1939) on üks maailma tuntumaid ajaloolasi, kes tegeleb peaasjalikult Euroopa (ning kitsamalt Suurbritannia ja Poola ajalooga). Eesti keeles on tema sulest varem ilmunud „Euroopa sõjas 1939-1945“ (2009).

Direktori asetäitja Villem Alavain on jõudnud oma 40. sünnipäevani. Pidu on läbi, külalised lahkunud, küünlad kustumas ja Villem mõtleb tagasi neile neljakümnele aastale – küünal haaval. Iseenesest on Villemi elukäik sarnane nii paljude tema aastakäigu poiste omadega: gümnaasium, põgenemine Soome, sõdimine „valel poolel”, Siberi vangilaager, vabanemine, tagasitulek ja vaevaline töö otsimine. Villemit – nagu paljusid teisigi – aitavad tutvused „õigete” inimestega, ta teeb kiiret karjääri ja enne neljakümneseks saamist on tal justkui kõik olemas mis vaja: hinnatud töö, õnnelik abielu, hea armuke, jõukus. Ometi on tal sel juubeliõhtul pärast külaliste lahkumist hinges tusk ja tühjus. See kõik pole see, ta pole seda kõike tahtnud, olud on ta lihtsalt selleni viinud.

Selle köitega on tehtud esimene katse vahetult tutvustada ka eestikeelsele lugejale Tartus sündinud, Eestist maailma läinud osalt eesti verd jõu- ja kirjamehe Georg Hackenschmidti (1877-1968) mõttemaailma. Pealkiri “Valitseda elu“ seob omavahel ühte kaks teost – „Attitudes and their Relation to Human Manifestations“ (1937) ja „Man and Cosmic Antagonism to Mind and Spirit“ (1935) –, mis pärast kuulsa spordimehe maadluskarjääri lõppu ingliskeeli mõteldud ja kirja pandud. Standardselt metafüüsilisel taustal, kuid süsteemi-taotleva põhimõttelise isemõtleja algupärases sõnastuses – uute „entiteetide“ (á la Kosmose Rütmiline Energia) esoteeriliselt suurtähelised personifitseeringud! – saavad peaaegu et „vulgaarmaterialistlikult“ lahutatud keha ja hing (vaim), et seejärel võidukalt taotleda nende uut ühtsust. Kuid tõe teed on teatavasti raske sillutada pelgalt hea tahtega …

“Sissejuhatus filosoofiasse” sihiks olnud Joadi sõnul “varuda üldine ülevaade filosoofia peaväljakust, tutvustada ülevaate käigus põhiprobleeme, mille üle filosoofid vaidlevad, näidata, miks nad nende üle vaidlevad, ja anda mõned illustratsioonid meetodeist, mille varal nende diskussioonid toimuvad”.

Baltisaksa filosoof Hermann von Keyserling rajas 1920. aastal Tarkuse Kooli. Selle sihte ning saavutamise vahendeid peabki selgitama „Loov tunnetus“, üks Keyserlingi peateostest ja tema mõttekäikude esinduslikem esitus. Nietzsche ja Dilthey ideedest lähtudes püüdis ta luua universaalset Euroopa ja selle väliseid kultuure mõtestavat antropoloogiat. Tema sihiks on jumalariik, kuid ta mõtleb loodusteadlasena. Mõtetes tulevates aastatuhandetes viibides ja praegust inimkonna seisundit ajaloo alguseks pidades ei usu ta siiski lääne tsivilisatsiooni positiivsesse arengusse, pidades selle loomulikuks suundumuseks kõikide sõda kõikide vastu, mis viimaks viib enesehävituseni. Keyserlingi retsenseerijate ja soovitajate hulka kuuluvad Th. Mann, H. Hesse, S. Freud, C.-G. Jung, R. Tagore, ja mitmed teised tuntud vaimuinimesed.

Oskar Lutsu ühevaatuseline naljalugu kujutab Eesti vabaduse ajalugu – on tugeva iroonia- annusega pildike Sirgamäe talust, kus vana ihnuskoid Samuel Pliuhkamit ei huvita Saksa okupatsiooni lõpp ega Eesti vabaduse saabumine ja niinimetatud Kalevi kojutulek, vaid ainult oma rahakott. Puskar tahab ajamist, aga Pliuhkamil on puudu üks oluline toru.

None