Путеводители - скачать книги или читать онлайн. Страница 55

„See on nii romantiline!” Mitu inimest on mu käsikirja kohta kasutanud just seda fraasi ja neil on õigus: noor kriisis ameeriklane armub põnevasse eestlannast ajakirjanikku ning alustab teekonda, mis taastab noormehe usu endasse ja maailma. Nõus. See on romantiline. Aga see teekond ei olnud lihtne. Välismaalane saabub keset kõige pimedamat talve ja peab jääma ellu sel kõige õnnetuma saatusega Skandinaaviamaal, kus iga perekonda kummitavad minevikuõudused, kus inimesed söövad verest tehtud vorste ja tarretiseks keedetud lihatükke, joovad sooja leivajooki, ning hilinemise eest võib neid tabada surmanuhtlus. Ma hakkasin seda maad armastama tema ilus ja inetuses, ja armastasin edasi ka neil hetkedel, kui mind maale tagasi lasta ei tahetud.

Kaheksas raamat sarjas „Aja jälg kivis“ viib lugeja teisele poole ookeani, Ameerika Ühendriikidesse. Rännak algab pealinnast Washingtonist ning riigi tähtsaimast hoonest Kapitooliumist. Külastame ka Valget Maja ja tutvume USA esimestele presidentidele pühendatud mälestusmärkidega. New Yorgis saame teada, kuidas kerkisid Manhattanile omavahel kõrguses võistlevad pilvelõhkujad ning kuidas jõudis Vabaduse saarele antiikdrapeeringuisse mähitud leedi Vabadus – Vabadussammas. Uurime järele, kuidas ehitati uhke Brooklyni sild ja suursugune New Yorgi Keskvaksal, heidame pilgu hiigellinna alla metroosse ja Guggenheimi muuseumi Manhattani pilvelõhkujate keskel. Võrratus Kalifornias ootavad meid unelmate vabrik Hollywood, Päikeseloojangu bulvar Los Angeleses ja ajakirjandusmagnaadi William Randolph Hearsti luksuslik loss San Simeonis. Mingil juhul ei tohiks imetlemata jätta Kuldvärava silda San Franciscos. Saame teada ka selle, kuidas kerkis Nevada tolmusesse kõrbelinna Las Vegasesse esimene hiilgav kasiinohotell Flamingo ning kuidas Elvis Presley päästis selle linna meelelahutusäri. Ja siis on aeg rännata lõunasse, muusikalinna Memphisesse, Beale Streetile, Päikesestuudiosse ja Elvise koju Gracelandi ning lõpuks salapärasesse voodoohõngulisse Louisianasse, Baton Rouge’i, kuhu kerkis 19. sajandi keskel kummaliselt keskaega meenutav uusgooti loss.

Sarja viienda raamatu rännud viivad kahte lahutamatute ajaloosidemetega ühendatud riiki – Austriasse ja Saksamaale. Külastame kaunist klassikalist Viini ja Mozarti linna Saltzburgi. Käime ära ka Obersalzbergis, kus kunagi oli killuke seda ajalugu, mille üle sakslased uhked ei ole – Hitleri esindusresidents Berghof. Edasi viib reis Baierimaa pealinna Münchenisse, Kölni ning nukra saatusega Dresdenisse. Reisi lõpetame Berliinis legendaarsel Kurfürstendammil – ühel noist maailmalinnade tänavatest, mis iial ei maga.

Tuntud ja armastatud raadiohääle Helgi Erilaiu saadetest „Aja jälg kivis” tuttavad lood on nüüd saanud raamatuks. Esimene kogumik sisaldab ajaloolisi lugusid elust ja inimestest Prantsusmaal. Enamik neist jutustab autori jaoks nii imepärasest Pariisist, aga põikame ka Prantsusmaa põhjarannikul asuvale Mont-Saint-Micheli kloostrisaarele, Vahemere-äärsesse Côte d’Azuri suvituspiirkonda ning sajandite jooksul käest kätte käinud Strasbourgi, mis Euroopa jaoks nii tähtis on. Lõpetuseks teeme väikse ekskursi Monaco vürstiriiki, mille ajalugu on Prantsusmaaga tihedalt seotud.

Saareriigis Inglismaal on hulk põnevaid paiku, millest Helgi Erilaid raadiosaates „Aja jälg kivis” juttu on teinud. Osa neist on jõudnud siia raamatusse. Rändame müstilisse Stonehenge’i, kus seisab iidne hiigelkividest ring, vanim esiajaloo ehitis Euroopas. Pealinnas Londonis külastame Towerit, parlamendihoonet, kirikuid, paleesid ja Shakespeare’i teatrit. Windsoris kiikame kuninganna Elizabeth II lemmiklossi, Canterburys keskaegsesse katedraali ja rannikulinnas Brightonis eksootilisse kuninglikku paviljoni.

See on ajaloo- ja kunstirännak imeilusasse Itaaliasse. Alustame Igavesest Linnast, jätkame rännakuid laguuni saartele rajatud Veneetsias. Maailma kunstipealinnaks kutsutud Firenze lugematutest aaretest valime seekord Santa Maria del Fiore katedraali, Signoria väljaku ja legendaarse Uffizi galerii. Peatume Milanos, kus väikese Santa Maria delle Grazie kloostri refektooriumi seinal on maailma kõige kurvema saatusega maal – Leonardo da Vinci „Püha õhtusöömaaeg”. Meie teele jäävad armastuse linn Verona, viltuse torniga Pisa ning Monreale katedraal kaugel Sitsiilia saarel. Ja keset Itaaliat Titano mäel asuv tilluke riik San Marino, mis võib uhkustada maailma vanima vabariigi tiitliga.

See on neljas „Aja jälg kivis“ – rännakud suurde, uhkesse ja salapärasesse Hispaaniasse. Külastame ajaloolist Madridi ja muidugi Barcelonat, mõistatuslikku Antonio Gaudí linna. Käime ära Andaluusias ja Kastiilias ning liigume mööda vapustavalt kaunist mägiteed Rondasse, kuhu sealne härjavõitluse areen on otsekui magnetiga ligi tõmmanud kuulsaid mehelikke mehi eesotsas Ernest Hemingwayga. Lõpuks tõuseme köisraudteel Gibraltari kaljule Ibeeria poolsaare kõige lõunapoolsemas tipus, et üle kitsa väina silmitseda uduses kauguses paistvat Aafrika mandrit.

Sarja seitsmes raamat kutsub lugeja seekord kolme Loode-Euroopa riiki, mis on moodustanud Beneluxi nime kandva majandusühenduse. BElgium, NEtherland, LUXembourg. Belgia, Holland ja Luxembourg. Kaht esimest tunneme ju ka Madalmaadena. Varem on ilmunud samast sarjast Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia, Hispaania, Austria ja Saksamaa ja Kreeka.

Sarja kuues raamat on iidsete müütide maast Kreekast. Teeme rännaku Olümpiasse, tutvume Artemise templi, Halikarnassose mausoleumi, Rhodose kolossi ja Ateena iidse Parthenoniga. Uudistame kunagist Apolloni templit Delfis, kus tegutses jumalike tarkuste vahendaja oraakel Pythia ja peatume Mükeene tsitadellis ning Epidaurose teatris. Üks fantastilisemaid paiku Kreekas on Meteora, kus veel praegugi seisab ligi 400 meetri kõrguste siledate kaljusammaste peal kuus ammust kloostrit.

Ebanormaalne reisikiri Rein Purpurilt. Uskumatud ja hullumeelsed näivad juhtumised eestlaste pöörasel retkel Euroopas. Olles veebipäevikuna muutunud järjest populaarsemaks, asus lugu uut elu elama esimese blogiraamatu kujul, millele värvi lisamas tuntud koomiksi "Pesakond" looja Madis Otsa lõbusad illustratsioonid. Nüüd on poelettidelt ammu lõppenud raamat võtnud taas elektroonilise kuju ja on loetav nii arvutis, androidis, iPadis kui ka iVangorodis.

Hoopis teine tunne kui maad mööda tulles on saabuda riiki mere poolt. Viktor Siilats on ühendanud oma rohkem kui kümne aasta jooksul toimunud merereisidest sündinud kirjatükid kogumikku, mille puändikad lood viivad lugeja erinevatesse Euroopa mereriikidesse, aga ka kaugemale. Autor on teravmeelselt tabanud inimloomuse keerdkäike ja neid mõnuga kirjeldanud. Raamat on kirjutatud selliselt, et igaüks leiab sealt midagi – kes naudib reisikirjeldusi, kes leiab kasulikke näpunäiteid omaenda merereisiks.

Autori matkamälestused Virumaale 1935 aastast. […] „Olen ikka asja peal väljas ja sõidan ka huvi pärast. Tahan tundma õppida, kuidas elatakse mitmes paigas meie kodumaal, ja sellest pärast noortele, kes alles vähe käinud ja näinud, jutustada.” Vanamees ei vasta alul midagi, kobab mööda taskuid, väänab tugeva plotski, siis ütleb juba palju sõbralikumalt: „Ah selle peal siis oled väljas. Aga kevadel käisid siin laiade pükstega noormehed, ütlesid ajalehe juurest olevat, klõpsutasid ülesvõtteid teha ja küsisid veidraid küsimusi. Et laulaksime neile ette mõne parvemeeste laulu. Kas laule maailmas vähe – otsigu raamatuist või laulikuist. Parvetamistöö ei ole laulupidu ega pulmapäev, et siin eri laulud peavad olema. Leivateenistus nagu iga teine töö. Seda tehakse leiva pärast, mitte lõbu pärast. Külatüdrukud kõõritavad heinamaal loogu võttes ka laulu, noor inimene laulab igal pool, ega ta siis tööd laulu pärast tee. Elu nõuab, kõht nõuab, riiet tahad saada, peavari olgu sul pea kohal. Peab vist julge ja osav olema, küsiti. Muidugi pead tundma oma tööd, mõistmata ei saa midagi teha ei parvetamisel ega mujal. Kas mõnikord ka vette kukutakse? Lapsed on need linnainimesed ja ajalehemehed. Muidugi tuleb ka seda ette. Teedki käies kukub inimene, miks siis mitte parvel. Ime, et ta veel seda ei küsinud, kas parvemehed vette kukkudes ka märjaks saavad. He-he…” […]